Palumetsad on üldiselt küllaltki liigivaesed ja ühetaolised paigad. Kaunid on need puistud enamasti suvel, eriti lõikuskuul, mil muidu rohepruuni keskkonda on pikitud mannaroosat kanarbiku näol, kontrastiks sinetavaid mustikaid ja punetavaid palukaid. Kuigi augustis kerkivad pähe kurvavõitu suvelõpumõtted, ootan igal aastal pohlaaega. Tänavu tasub pohlasõpradel rõõmustada, kuna marju jagub nii pidulauale kui metsaelanikele.Harilik pohl on väike igihaljas puhmastaim, mis sageli katab suurt osa metsaalusest. Pohla vili aga on pisike mahlane mari, mis täisküpsuseni jõudnuna on ere- kuni tumepunane. Eestis kasvab pohl hästi õhustatud liiv- ja saviliivmullal. Ta on palumetsade karakterliik ja andnud nime oma kasvukoha metsatüübile, mis on parasvöötmes väga laialt levinud. Eestis on niisuguste metsade peamine puuliik harilik mänd. Sealsamas leidub mustikaidki.
