„Iral oli väga hea huumorimeel, vahel väga piiripealne,“ meenutab kirjanik Leelo Tungal kolleeg Ira Lemberit. „Pärast Henno Käo ärasaatmist võttis ta mul varrukast kinni: „Kuule, Leelo, teeme nii, et sa pead minu matusekõne ka ära! Anna ausõna, et pead.“ Ehmatasin esimesel hetkel ära, aga Ira muigas: „Sa ei saanud naljast aru? Ma mõtlen ikka 20-30 aastat veel elada!“ Selliseid nalju ta aeg-ajalt tegi, tema huumor võis olla päris vallatu.“ Nüüd aga, mil Ira 99aastasena suri, tuleb Leelol toona antud lubadus täita: „Sai lubatud ju!“
