Arvo Pärt ei ole paljude jaoks pelgalt helilooja, vaid millegi püha sümbol, teekäija, kes oma vaikse, vaga ja siira sammuga astub nüüdisaegse inimese ees ning juhatab teda tagasi hingelise selguse poole. Maailmas, mille rütm on üha kiirem, kus valitsevad lärm ja kisa, vägivald ja poliitilised intriigid, seisab Pärt nende jaoks justkui valgusallikas, tuletades meile kõigile omal moel meelde, et ilu, tõde, armastus ja hingehelgus sünnivad vaikusest, mida ei saa käega katsuda.