Epp Petrone: olin sellest raamatust nii rabatud, et kirjutasin öösel autorile

Ma mäletan, kuidas ma esimest korda Viivi Luike kohtasin, see oli aastaid tagasi Viljandis kohvikus Viljandi, ta vaatas korraga mulle otsa ja igale poole mujale ja ta hääl oli nii ootamatult… tulnukalik.