Trumpi uus kaitsestrateegia: USA-Hiina dialoog ärevatel aegadel
Uut rõhku asetatakse USA ja Hiina relvajõudude vahelise suhtluse edendamisele, millega tahetakse tulevasi vastasseise ära hoida. Paraku on olukord Taiwani väinas endiselt pinev. Suhtlust takistavad ettenägematud sündmused nii USA-s kui ka Hiinas, sealhulgas kesksõjaväekomisjonis (CMC) 24. jaanuaril teostatud puhastus, mille tulemusena jäi seitsmest liikmest alles kaks. NDS-s 2026. aastal sõnastatud eesmärk edendada kontakte USA relvajõudude ja Hiina rahvavabastusarmee (PLA, 解放军) vahel on seetõttu äärmiselt raskesti saavutatav.
Strateegiline prioriteet
Võrreldes Washingtoni riiklikke kaitsestrateegiaid (NDS) 2022. ja 2026. aastast, selgub, et kummalgi administratsioonil on Hiina olnud strateegiline prioriteet. Hiinale ja temaga seotud julgeolekumuredele viidatakse nii Bideni kui ka Trumpi ajal, praegu võib-olla veelgi enam. Näiteks on Hiinat mainitud vastavalt 13 ja 24 korda. Taiwan esines 2022. aastal neli ja 2026. aastal kolm korda, mida võib tõlgendada endise või isegi suurema esinemissagedusena, kuna uus strateegia on märksa lühem. Sedasama võib väita India ja Vaikse ookeani piirkonna kohta: 2022. aastal nimetatakse seda 17 ja 2026. aastal 16 korda.
| Võtmesõna | NDS 2022 (80 lehekülge) | NDS 2026 (34 lehekülge) | Strateegiline olulisus |
| Hiina | 13 | 24 | suurem |
| Taiwan / 1. saartekett | 4 (Taiwan) | 3 (1. saartekett) | endine |
| India ja Vaikne ookean | 17 | 16 | endine |
| (lääne)poolkera | 2 | 22 | suurem |
| Venemaa | 89 | 15 | väiksem |
Võtmesõnad 2022. ja 2026. aasta riiklikus kaitsestrateegias. Allikas: autor.
Hiina Rahvavabariik on endiselt tähtsal kohal: vahetult pärast uueks prioriteediks tõusnud läänepoolkera, ent senise tähtsuse minetanud Venemaast kaugel ees.
Taiwani enda asemel kõneldakse esimesest saarteketist (FIC), mille keskel paikneb Taiwan. Oletatavasti tähendab see üksikute pingekollete asemel keskendumist jõudude vahekorrale terves India ja Vaikse ookeani piirkonnas. See, et Taiwanile viidatakse vaid kaudselt, võib USA jaoks olla üks meetod, kuidas Hiina Rahvavabariigile vähem vastanduda, kuna 2026. aasta riiklikus kaitsestrateegias on formuleeritud eesmärk Hiinat mitte „alandada”. Sõnastustele vaatamata nähtub tähelepanust, mida strateegias osutatakse „USA territooriumi kaitsele ja Hiina heidutamisele”, et Hiina Rahvavabariik on endiselt tähtsal kohal: vahetult pärast uueks prioriteediks tõusnud läänepoolkera, ent senise tähtsuse minetanud Venemaast kaugel ees. Alles on strateegiline eesmärk teostada „tugevat tõkestuskaitset piki esimest saarteketti”.
Taiwan
Esimene saartekett ning terve India ja Vaikse ookeani piirkond jäävad prioriteetseks, ent Washington on käiku vahetanud: rohkem suhtlemist ja vähem Pekingiga vaenutsemist. Sõjaministeerium loodab Hiinaga suheldes edastada oma nägemust „rahumeelsesse ja jõukasse tulevikku” jõudmisest. Arvukate kontaktidega relvajõudude vahel loodab USA vähendada India ja Vaikse ookeani piirkonnas eskaleerumise tõenäosust. Seda saab veel näha, kas lootus on realistlik.
Washington on käiku vahetanud: rohkem suhtlemist ja vähem Pekingiga vaenutsemist
PLA sõjaline tegevus Taiwani ümber jõudis 2025. aastal rekordtasemele, tipnedes detsembrikuus õppusega „Õiglusmissioon – 2025”(正义使命–2025). Seni näib president Donald Trump mitte muretsevat, kuna ta märkis häirimatult, et PLA on sääraseid õppusi „piirkonnas 20 aastat” korraldanud. Ent kui PLA korraldaks õppuse, mis ei paistaks Trumpile tavapärasena, saaksid dialoogipingutused kannatada, USA oleks sunnitud tugevdama tõkestusheidutust ning avaldama Taiwanile veelgi enam survet oma julgeolekut parandada.
Ehkki Taiwani pole 2026. aasta riiklikus julgeolekustrateegias eraldi mainitud, on päevselge, et Washington ootab Taipeilt kaitsekulutuste kandmist. Mis puutub Hiina heidutamisse India ja Vaikse ookeani piirkonnas, siis peetakse „liitlaste ja partnerite” panust „Hiina heidutamisel ja tasakaalustamisel möödapääsmatuks”. USA motiveerib ja võimestab oma lepingulisi liitlasi (Jaapan, Lõuna-Korea ja Filipiinid) ning partnereid (Taiwan), et nad kollektiivkaitse heaks rohkem teeksid. Taiwanile tähendab see mitte üksnes suuremaid kulutusi, vaid potentsiaalselt suuremat rolli strateegilises planeerimises, kuidas PLA jõude Taiwani väinas heidutada. Taipeile oleks strateegiline stabiilsus, mis tuleneks tihedamatest kokkupuudetest USA relvajõudude ja PLA vahel, arvatavasti positiivne, aga selle tulek pole endastmõistetav.
Ähmased väljavaated
USA relvajõudude ja PLA suhtlust parendada on tülikas, kuivõrd Hiina kesksõjaväekomisjonis on toimunud ennustamatuid, äkilisi muudatusi. Alles äsja alustati kesksõjaväekomisjoni aseesimehe ja Hiina kõrgeima aukraadiga kindrali Zhang Youxia (张又侠) ning kesksõjaväekomisjoni liikme Liu Zhenli (刘振立) suhtes avalikku juurdlust „tõsiste distsipliini- ja seaduserikkumiste” tõttu. 2022. aasta oktoobrikuus moodustatud 20. kesksõjaväekomisjonis on läbi viidud mitu puhastust. Komisjonis on alles vaid kaks inimest: komisjoni esimees ja Hiina Kommunistliku Partei peasekretär Xi Jinping ning kõige väiksema tähtsusega komisjoniliige Zhang Shengmin (张升民).
Väljavaateile, et USA esindajad võiksid Hiina Rahvavabastusarmee esindajaile läheneda, on iseäranis kahjulik kindral Zhang Youxia tagandamine. Nimelt kohtus USA riikliku julgeoleku nõunik Jake Sullivan 2024. aastal Pekingis kindral Zhang Youxiaga, kes etendas kahe sõjaväe suhtluses võtmerolli. Kuna senine kontaktisik on eemaldatud ning kesksõjaväekomisjon on kokku kuivanud, ei paista, et Hiina kompartei sisedünaamika soosiks USA relvajõudude ja Rahvavabastusarmee üksteisemõistmist.
Kokkuvõtteks võib öelda, et Hiina strateegiline tähtsus on kirjas ka uues USA riiklikus kaitsestrateegias, ehkki Bideni ajast erinevalt pole Rahvavabariik enam ainus „väljakutse, millega sammu pidada”. Kõrgeimaks prioriteediks on saanud läänepoolkera. Hiina Rahvavabariik on küll strateegiline prioriteet, aga taktikalises plaanis eelistatakse suhtlemist ja de-eskaleerimist.
Säärane eesmärk võib olla idealistlik mitte ainult seepärast, et pinged Taiwani väinas on rekordtasemel, vaid ebastabiilsus kesksõjaväekomisjonis võib takistada regulaarset ühendusepidamist USA relvajõudude ja Rahvavabastusarmee vahel. Kui USA sõjaministeerium taotleb India ja Vaikse ookeani piirkonnas strateegilist stabiilsust, siis nihked globaalses julgeolekukeskkonnas ning ennustamatud arengud nii USA kui ka Hiina sisepoliitikas annavad kokku nõrgukese vundamendi, millele „sündsat rahu” ehitada.
The post Trumpi uus kaitsestrateegia: USA-Hiina dialoog ärevatel aegadel appeared first on Diplomaatia.