Добавить новость
smi24.net
World News in Estonian
Июнь
2025

Новости за 21.06.2025

Hardo Pajula: kohtumine raudtrepil

Postimees 

Sellekevadise ulatuslikuma läbikatsumise käigus olin sunnitud eneselegi ootamatult tõdema, et kaks minu elukäiku kõige otsesemalt mõjutanud raamatut on Thomas Manni „Võlumägi“ ja Kyriacos Markidese „Vaikuse mägi“. Tegemist on väga erinevate teostega. 20. sajandi nimekaima saksa kirjaniku 1927. aastal ilmunud suurromaan on üks maailmakirjanduse tähtteoseid. Kolmveerand sajandit hiljem trükivalgust näinud suhteliselt vähetuntud kreeka juurtega USA sotsioloogi religioossele reisikirjale poleks ma ilma... Читать дальше...

Hardo Pajula intervjuu Indra Reinpuuga: varjutöötaja

Postimees 

Šamanismist ja šamaanidest ei kuule Tähenduse teejuhtide lugejad esimest korda. Lehe 5. numbris ilmus usutlus Jeremy Narbyga („Epistemoloogiline vahejuhtum Belgia politseiga“, 1.21). 33. numbris intervjueerisime David Luke’i („Kolmas silm“, 8.23), möödunud aasta novembris vestlesime Narbyga teist korda („Monoteistlik laudamajandus“, TT#47).

Kaie Metsla: päikeseseisakud

Postimees 

Pööripäevaga on minu meelest lugu nii nagu jõuludega, ühtede jaoks on see läbi aegade peetud sügavama tähendusega traditsioon, teiste jaoks ei ütle pööripäev suurt midagi, küll on neile aga kõnekad jaanid (mõningane paralleel nääridega). Jaanipäeval on olnud oluline koht nii nõukogude ajal kui ka eesti rahvakalendris. See oli aasta kõige olulisem suvepüha. Vanarahvas lõpetas selleks ajaks kõik tööd, söödi parimaid toite, käidi laadal ja kirikus. Jaanipäeva peeti alati vahetult pärast suvist pööripäeva.

Georg Jakob Salumäe: Valgus Valgusest

Postimees 

Suvise pööripäeva ja jaanipäeva saabumisega on huvitav mõelda tõsiasjale, et olulised kristlikud pühad kattuvad (enam-vähem) pööripäevadega – pühad, mis on seotud Jeesus Kristuse ja Ristija Johannese sündimisega: Ristija Johannese eostamise püha ja sügisene pööripäev; jõulud ja talvine pööripäev; Jumalasünnitaja Ikkaneitsi Maarja rõõmukuulutamine ja kevadine pööripäev; jaanipäev ja suvine pööripäev. Ehkki Gregoriuse kalendri järgi ei kattu need pühad kuupäevaliselt täpselt pööripäevadega – Juliuse kalendrist rääkimata –... Читать дальше...

Mall Nukke: loodus ei tee hüppeid

Postimees 

Pööripäev on inimeste väljamõeldud nähtus. Looduses nii ei ole. Kõik on sujuv ja arenguetappideks jaotunud. Olles ise aastaringselt suhteliselt palju aega oma maakodus Saaremaal, vaatlen mõnuga, kuidas talv läheb aeglaselt üle kevadeks, kevad suveks, siis lahtub aeglaselt kuldseks sügiseks, kuni on aeg puhkuseks ja jõu kogumiseks järgmiseks tsükliks: aastaring oma kaunis liikumises.



Kristel Belinets: šamaani pööripäev

Postimees 

Hundivaimu (Spirit of Wolf) traditsiooni järgides saan šamaanina ühendada kohaliku pärimuse ning elava õpetaja juhatusel iidsed teadmised tänapäeva maailmaga.Lõpetan sisemise häälestuse ja olen valmis tseremooniaks. Vaatan taevasse. Suures sinises tühjuses liugleb majesteetlik merikotkas. Õhuelement on kohal, mõtted on selged ja puhtad, palved ning tänu tõusevad kõrgele taevalaotusse.

Kristiina Kivil: #51 Kust tuleb kurjus?

Postimees 

„Vastus Iiobile“ on lugu Iiobi aukartlikust ja Carl Gustav Jungi ehk mitte nii aukartlikust leppimatusest, „intellektuaalsest hämmingust“ – nagu ütleb Ivar Tröner Tähenduse teejuhtide 51. saates „Kust tuleb kurjus?“. Iiob ei mõista, miks ta peab kannatama. Ka Carl Jung ei saa mõistusega hoomata kannatuse, sealhulgas kurjuse probleemi.

Toomas Lunge: jaanipäevaks kõrgeks kasvab rohi

Postimees 

Hakatuseks peab tõdema, et elame tõepoolest igas mõttes maailma kõige paremas paigas. Isegi pööripäevade mõttes võivad meid kadestada paljud rahvad, kes märkavad ehk ainult mõnda neist. Meil on nad kõik olemas. Kevadine seal 20. märtsi paiku, suvine jaanipäeva kandis 24. juunil, sügist umbes 23. septembril seostatakse sageli ka mihklipäevaga 29. septembril ning talvist omakorda toomapäevaga 21. detsembril.

Helle Kaasik: aasta pikim päev: suvine pööripäev ja selle tähendus

Postimees 

Kui suvepäevad paistavad nii pikad, et öö jaoks aega ei jäägi, saabub üks astronoomiliselt ja kultuuriliselt tähendusrikas päev – suvine pööripäev. See on põhjapoolkeral aasta kõige pikem päev – näiteks Tallinnas kestab suvisel pööripäeval astronoomiline päev 18 tundi ja 41 minutit. Põhjapolaarjoonel ja sellest põhja pool aga päike ei lähegi sel ööpäeval looja ja paistab ka keskööl – seal on polaarpäev. Ka Eestis on vähesed hämarikutunnid suvise pööripäeva paiku üpris valged, sest koit ja videvik kestavad kaua ... Читать дальше...





СМИ24.net — правдивые новости, непрерывно 24/7 на русском языке с ежеминутным обновлением *