Pärast vihma on peenrad söödud ja kergliiklustee muutunud libedaks miiniväljaks – Tartus käib sõda, mida ei peeta relvadega. Vaenlane ei kanna mundrit ega lipuvärve, kuid liigub järjekindlalt, jättes maha hävinud aialapid ja ohtlikud teelõigud. Hispaania teetigu ei tee vahet Supilinna koduaial ja Karlova tagahoovil – kui on midagi süüa, on ta platsis.
