Keeran Tartus tasapisi autoga veeredes Baeri tänavalt paremale südalinna poole. Jakobi mäelt autosid ei lähene, jalakäijaid ei liigu. Paremalt lendab äkki viuh! auto nina eest üle jalakäijate raja jalgratas. Olin arvestanud, et jalakäijaid ei ole, aeg on rahulik ja tänavad tühjad. Tõesti, ma ei peatu sebra ees, kui ma inimesi ei näe. Ja siis – täiesti ootamatult – kihutab neiu jalgrattal üle tee. Jah, võib-olla oli seal „lase rattur läbi“ liiklusmärk (seda peaks nüüd vaatama minema), kuid igal juhul sain mina autojuhina aru, et olukord oli väga tõsine ja õnnetusest lahutasid meid loetud sekundid. Minust oleks saanud vastu tahtmist mõrvar, noore inimese mõrtsukas!
