Istanbuli konventsioon ei ole lihtsalt järjekordne rahvusvaheline dokument, vaid konkreetne kokkulepe, mille eesmärk on lõpetada naistevastane- ja perevägivald. See kohustab riike tegema kõik, et ennetada vägivalda, karistada süüdlasi ja pakkuda ohvritele tõelist tuge, olgu need naised, mehed või lapsed. Konventsioon ühendab endaga 46 riiki, kelle kogemused ja olukorrad on väga erinevad ning on olemas vägivalla vorme, millega Eesti ei ole veel (õnneks) kokku puutunudki. Eesti seisab nende seas üsna heal positsioonil, kuid arenguruumi jätkub, sest iga samm vägivalla vähendamisel loeb.
