Et kujutada ette, kui pisike on maailma väikseim iseseisev robot, võib mõelda midagi väiksemat kui tedretähn või isegi sõrmejälje papilaarmustri harja laius. Ometi suudab see imepisike masin tajuda, liikuda, arvutada ja isegi suhelda, justkui mikroskoopiline tehisolend. Insenerid on paigutanud sinna täieliku arvuti, päikesepatarei ja liikumisseadme – ja see kõik töötab vaid mõnesajas mikromeetris. Robot ei kasuta liikuvaid osi, vaid paneb enda ümber oleva keskkonna voolama, liikudes ise justkui enda loodud jões. Teadlaste sõnul võib see olla vaid algus – see platvorm võib tulevikus kandma hakata täiesti uusi võimeid ja ülesandeid. Mis saab siis, kui neid imeolendeid on koos tuhandeid ja nad suudavad tegutseda ühise eesmärgi nimel? Ja kui kaugele suudab inimese kujutlusvõime viia robootika, kui selle piirid kahanevad mikroskaalani?