Kui betoonist ehitatakse maju, siis üks väike ensüüm võib aidata üles ehitada ka rohelisemat tulevikku. Ameerika teadlased on välja töötanud materjali, mis mitte üksnes ei asenda betooni, vaid ka neelab atmosfäärist süsihappegaasi. See tugev ja kiiresti kõvenev materjal matkib looduslikku mineraalide moodustumist – just nii, nagu loovad endale kodu karbid ja korallid. Nüüd kasutavad teadlased sedasama mehhanismi hoonete seinte ja katuste loomiseks. Pealtnäha on see kivilaadne aine, kuid seespool toimub midagi märksa keerulisemat. Kas biokeemia ja ehitustehnoloogia liit võib kujuneda ehitustööstuse suurimaks uuenduseks viimaste aastakümnete jooksul? Ning mida see tähendab meie linnade ja kliima tuleviku jaoks?
