Nooremana seostasin meheks olemist pigem tegude kui tunnetega. Mitte keegi ei öelnud mulle otseselt, et mees ei tohi tunda või nutta, aga see arusaam käis minuga kaasas. Minu jaoks tähendas mehelikkus hakkamasaamist, tugevust ja kontrolli, mitte haavatavust.
