Mõne kuu eest, viibides kodust nii kaunilt kaugel, kirjutasin selliselt: hing ihkab Isamaa poole. Isamaa on segaduses. Isamaa on noor, ta pole paika loksunud. Kui vaimustuses olen mõttest meie maast sadade aastate pärast. Tunnen uudishimu, kuidas sirgub see rahvas. Mõelda vaid, kuhu kinnitab oma kanna, kui on piisavalt enesekindel, et ei kohtle majandust enam prioriteedina. Eesti on hea südamega. Eesti ei tea, mida oma südamega teha. Eesti hoiab seda pausil. Teeme enne kõik korda ja siis vaatame, mille sisse see kõige tähtsam, meie ühine kese, kasvama panna, kirjutab 24-aastane noor Kadri Joala.
