Kristi Küppari «Viimane lusikas» näitab, kuidas teelusikaga on võimalik sügavaid saladusi välja kaevata. Absurdne sisukirjeldus naisest, kes heast peast oma kunagistesse elukohtadesse lusikaid läheb vahetama, kohe kutsus lugema. Nagu «Väikelinna biit», märgiti ka see romaan ära kirjanike liidu romaanivõistlusel, kirjutab raamatublogija Mariann Vendelin.
