Euroopa Liit pole loodud sõdima – just minevik on see, mida ta ei taha olla. Euroopa Liit ei taha olla natsionalistlik Euroopa, kus sõda oli poliitika instrument, kus suurriigid tegid kokkuleppeid väikeriikide arvel ja kus koloniseerimist peeti normaalseks nähtuseks, kirjutab arvamustoimetaja Erkki Bahovski.
Suu võib väsida sellest lõputust tõdemisest, et elame killustunud ajal. Muusikas on selle killustunud aja üks märke ka see, et näiteks sümfooniaid just väga tihti ei kirjutata.
Väide, et peaminister Pedro Sáncheze abikaasa Begoña Gómez on tegelikult hoopis mees, on valeinfo. Nagu ka väide, et valitsusjuhi proual on eesnäärmeprobleeme. See kinnitus ilmus Hispaania rahvusringhäälingu portaali möödunud nädala neljapäeval.
Margus Noormaa pole just laialt tuntud, aga oma RIAst (riigi infosüsteemi ametist) teenitud palgasummaga 101 260 eurot jätab väiksesse varju ka Eesti peaministri.
Riigikogus eelistas Jaak Madison välislähetuste ajal lennukis istuda tagareas, sest oli veendunud, et õnnetuse puhul on viimases pingis istujatel ellujäämise võimalus kõige suurem.
Eesti avalikkust europarlamendist kriitikute poolt soojalt vastuvõetud kirjanikudebüüdiga üllatunud 25-aastase tipp-poliitiku karjääriga endine kaitse- ja välisminister Sven Mikser memuaare arvutiklaviatuuril praegu veel ei trüki.
Marina Kaljurand (Sotsiaaldemokraatlik Erakond / S&D) kahtlustab, et Bakuus palvetatakse praegu selle eest, et ta jumala eest järgmisesse europarlamendi koosseisu ei pääseks. Või, kui pääsebki, ei hakkaks seal Aserbaidžaaniga tegelema.
Üks kord saab siiber sellest pendeldamisest, ütleb ainsa Eesti eurosaadikuna tagasi kandideerimisest loobunud Andrus Ansip (Reformierakond / Uuenev Euroopa).
Kui Urmas Paetil paluda kõrvutada kaht ametiaega europarlamendis, siis esimese asjana toob ta välja avardunud võimalused tänu väliskomisjoni (AFET) aseesimehe positsioonile.
Kui Arno isaga koolimajja jõudis, olid tunnid juba läbi, meenutab Riho Terras (Isamaa) oma teekonda europarlamenti.
Igal aastal miljoneid külastajaid võõrustav Eiffeli torn saab tänavu suvel ekstra tähelepanu osaliseks, sest Prantsusmaa pealinn Pariis võõrustab kolmandat korda suveolümpiamänge.
Nobeli preemia võitja, Ameerika majandusteadlase Claudia Goldini elukäik on kui värviline suuremõõtmeline illustratsioon tema uurimistööle, mis otsis naiste ja meeste palgalõhe põhjusi.
Füüsikalise keemia asjatundja Ilya Prigogine kirjeldas pöördumatu, tasakaalustamata ning hajuva keerulise süsteemi arengut. «Tõsikindluse lõpp» on autori varasema loomingu küpses eas kirjutatud keerukas kokkuvõte.
Detsembris ilmus Vootele Ruusmaa kolmas luulekogu «Kohavahetus» – ilusa, täpse ja puhta väljanägemisega nagu eelmisedki. Ka teemadelt ja tunnetuselt jätkab autor juba alustatud rada, aga nii mõnedki püüdlused saavutavad just «Kohavahetuses» täiuse.
Hispaania kirjaniku Isaac Rosa romaan «Õnnelik lõpp» toob lugejateni armastuse luhtumise inimliku kurbmängu, millest elu säästab vaid väheseid. Ometi ei lange kirjanik klišeedesse, vaid leiab armastuse argipäevast üles poeesia ning pakub lugejale oskusliku, metafoorilise ja terava sõnakasutusega nii äratundmisrõõmu kui ka -kurbust.
Kirjanik Indrek Hargla meelest muutub maailm iga päevaga üha sõgedamaks ja ebausutavamaks, keskajast aga leiab ta korrastust, loogikat ja püüdlemist inimesele loomuomase maailma poole.
Pet Shop Boysi esimesest singlist «West End Girls» on möödas ligi neli aastakümmet ning see on üks nendest vähestest hittidest, millele edasiliikunud aeg ja muutunud ruum pole suutnud midagi teha – ikka sama hea ja värske nagu aprillis 1984.
Kaitsevägi korraldas 28. aprillist 6. maini esimest korda reservväelaste nädala, patsutades neile õlale ja tunnustades nende rolli Eesti riigikaitses. Reservistid, nende hulgas ka Postimees Grupi töötajad, panevad omalt poolt õla alla, jutustades enda reservväelaseks olemise loo.
Kui aprilli viimasel päeval Puhtulaiule jõuan, siis võiks tuulevaikses kohas särgi seljast heita ja lasta D-vitamiinil kerre voolata.
Veedame ühe hilisõhtu ja varahommiku Ida-Tallinna Keskhaigla kardioloogiaosakonnas ja näeme, et meditsiin suudab inimestele aega juurde võita küll, kuid mitte võrdselt kõigi jaoks.
Eesti kurlingupaar Marie Kaldvee ja Harri Lill võitis Rootsis toimunud segapaaride MMilt hõbemedali, astudes suure sammu 2026. aasta Milano-Cortina olümpia poole.
