Eesti haridust peetakse rahvusvahelistes võrdlustes tugevaks ja võrdseks, kuid lähem vaatlus näitab, et lõhed on siiski olemas. Hariduslik ebavõrdsus on hiilinud süsteemi varjatult juba aastaid: elukohajärgsus ei taga alati kodulähedast kooli, koolide vahel on suured erinevused ning lastevanemate valikud ja piirkondlikud eripärad taastoodavad kihistumist, nendib Tallinna Ülikooli avaliku poliitika professor Triin Lauri.
