Kirjandusmaastikul on selgeks saanud, et kui Suzanne Collins on otsustanud raamatu avaldada, on tal ühiskonna kohta midagi öelda. Juba enne raamatu ametlikku algust on autor välja toonud neli tsitaati propaganda, kontrolli ja reaalsuse kahtluse alla seadmise kohta – sõnum on selge. Lugedes jäävad mulle silma nii otsesed kui ka kaudsed paralleelid praegu maailmas toimuvaga. Need ei tule mulle suure üllatusena, sest autor, kes sai kuulsaks tänu oma ühiskondlikku ebavõrdsust käsitlevale triloogiale, ei avalda peaaegu kümme aastat hiljem põhjuseta kahte uut raamatut.
