„Elu on põnev. Kuidas nüüd võtta, minu kuus lapselast on vanemad kui oma laps. Sofia Alaia oli sündides kuuekordne tädi,“ jutustas tänavu 7. jaanuaril üheksnda lapse saanud Urmas Sõõrumaa (62).
Minu jaoks on olnud alati väga positiivne üllatus, kui ma olen kirjanikuna külastanud Soomes koole – ma naudin sealset õhkkonda, kus lapsed pole pinges ja õpetajad on rahulikud. Võib-olla see, et õpetajad on rahulikud, on ka üks põhjustest, miks lapsed pole pinges.
Kuidas saavad nii külmas ja pimedas riigis nagu Soome elada maailma õnnelikemad inimesed? Soomlaste õnnelikkuse saladuseks peetakse nii tugevat kogukonnatunnet, loodusega säilinud sidet kui ka põhjamaist vähenõudlikkust. Aga samuti armastust hevimuusika vastu, mis võimaldab häbenemata end pingetest tühjaks röökida.
Miks eestlased ei ole (piisavalt) õnnelikud? Kuigi ilm ja kliima mängivad siin kindlasti oma osa, ei saa peasüüd neile panna – kõik Põhjamaad on niinimetatud õnnelikkuse pingereas meist ju kaugel ees ning koguni Leedu seisab mitu kohta kõrgemal. Aga võibolla ongi just sõnas „pingerida“ peidus üks probleemi põhjustest?
Sel nädalal avalikku ellu naasnud Charles III tegi reedel üllatusvisiidi Windsori kuninglikule ratsaspordifestivalile ning kohtus seal oma õetütre Zara Tindalliga. Ratsaüritusel osales tihti ka Charlesi kadunud ema Elizabeth II.
Mullu vapustas Eestit traagiline juhtum, kui Pärnus toimunud festivalil osalenud nooruk suri arestimajas narkootikumide üledoosi. Kas ja kuidas on ametnikud oma narkoteadmisi täiendanud, et tänavused suveüritused mööduksid ohutult?
Sel pühapäeval panevad FC Flora ja FCI Levadia A. Le Coq Arenal palli mängu järjekorras sajandas Premium liiga Tallinna derbis. Aegade jooksul on Eesti klubijalgpalli suurimas vastasseisus ikka suured tunded lõõmanud, kuid kõige enam lõõmasid need ilmselt 2011. aasta taasiseseisvumispäeval, kui Levadia toonane kapten Konstantin Nahk näitas Flora keskkaitsja Karl Palatu suunas natsitervitust.
Ajage kõrvad kikki, sest paljastan teile kohe oma suurima ja süngeima saladuse: ma olen läbi ja lõhki Eurovisioni-entusiast! Jah, te kuulsite seda esimesena. Oleme sõprade ringis nagu Eurovisioni kättemaksuinglid ja lahkame etteasteid sama üksikasjalikult, nagu kokandusguru Gordon Ramsay sufleed kritiseerib.
„Poes müüakse palme ilusa jutuga, et peavad talve kenasti vastu. Päris nii lihtne see siiski pole,“ ütlevad oma Kristiine koduaias troopilisi taimi kasvatavad Ralf Rammul ja Liina Lepik.
„Metropoliit Hilarion oli vist veel Moskva patriarhaadi välisasjade juht, kui ilmus tema raamat õigeusu õpetusest, kust sai muu hulgas teada, et Eesti ülikud integreeriti Vene vürstiriikide ülikute hulka juba 10. sajandil,“ ütleb Ringo Ringvee, aastast 1998 siseministeeriumi usuasjade osakonna nõunik. „See on selline teatud laadi alternatiivse ajaloo loomine, teatud lugude jutustamisega fooni ja meelsuse loomine.“
Õhtulehe veebis ilmuvad Eesti ristsõnade lipulaeva Ristiku meeskonna loodud digitaalsed mõistatused – iga päev saab lahendada ühe uue ristsõna ja sudoku.
Kala on meie toidulauale kuulunud juba sajandeid ning kuigi 99% eestimaalastest peab seda maitsvaks ja tervislikuks, sööme kala aastas elaniku kohta 17,5 kg, jäädes sellega endiselt alla Euroopa keskmisele (23,7 kg).
„Mulle meeldib väga parun von Münchhausen, kes oskas ennast juukseidpidi soost välja tõsta. Võttis ise oma peast kinni ja tiris seda, kuni kõik sai korda. See on tehnoloogia, mille peaksime kõik ära õppima. Meil aga on paraku pigem nii, et suur osa eestlasi julgeb rõõmsaks saada vaid jokkis peaga, vahetult enne, kui see sama pea süldikaussi kukub,“ kirjutab reisi-, kirja- ja ärimees Tiit Pruuli.
Ma tunnen väga palju õnnelikke inimesi. Samas on meie keskel palju ka neid, kes mõtlevad nii: „Minu elu minust ei sõltu. Mul ei ole vahendeid ega võimalusi oma elu, oma toimetulekut, oma õnne paremaks muuta. Minu rahulolematuses elu, valitsuse, elektri- ja toiduhinnaga, ükskõik millega, on süüdi keegi teine. Järelikult peavadki teised minu elu tegema paremaks.“
„Kes on kogu aeg õnnelik? Külalollakas! See jookseb ringi ja naerab lakkamatult – peast segane! Eestis ei ole lihtsalt väga viisakas olla liiga õnnelik,“ pakub akadeemik Jüri Allik välja ühe põhjuse, miks Eesti koht maailma õnneraportis on alles 34., kuivõrd Soome on juba aastaid esimene. Kas me tõesti luiskame end puhtalt viisakusest pisut vähem õnnelikuks?
Kes ei mäletaks lastelaulu, mis algab sõnadega „Kas teist keegi aru sai, kuhu Kati karu sai?“. Vanemal põlvkonnal on see meeles seetõttu, et „Kati karu“ kõlas üle 50 aasta tagasi „Entel-tenteli“ lauluvõistlusel. Mis salata, see oli ammu. Ent helilooja Glen Pilvre kutsus tehisaru appi ja lennutas netiavarustesse tervelt 30 „Kati karu“ uusversiooni.
Kas ka sina oled postkastis toidupoodide sooduspakkumiste lehti vaadates ohanud, et keegi võiks aidata välja raalida neist soodsaima? Toidutare ja kliendilehed.ee tulevad siinkohal appi. Oleme sinu jaoks välja otsinud, milline võiks pakkumisi arvestades olla lähiajal sulle odavaim pood. Vaata pakkumisi kliendilehed.ee
Keda meist ei kiusaks alatasa mõte, kuidas jõuaks lauale maitsev, tasakaalukas, toitev, rahasäästlik ja lihtsalt valmiv roog?
Tartu maakohus mõistis vangi mehe, kes on korduvalt pakkunud müügiks olematuid sõidukeid, viimases episoodis müüs ta ühte sellist 900 euro eest.