Mammi ei teagi jälle, kas rõõmustada või kurvastada – eesti keele ümber on hakanud toimuma igasugu veidraid asju. Näiteks uus kõrge keeleametnik on kuulutanud oma elutööks sõna „isik“ väljarookimise seadustest ja ametnike keelest ning selle asendamise sõnaga „inimene“, ehkki sõnast „isik“ on tuletatud ka sellised sõnad nagu „isiklik“, „isiksus“ ja „isikupära“. Kas siis nüüd hakkame kasutama sõna „inimesepära“, mis peaks õigupoolest tähendama tagumikku?
