Новости за 24.03.2018

Anett Kontaveit andis Miami tenniseturniiri korraldajatele meeleoluka intervjuu. Õhtuleht võtab seitse ja pool minutit kestnud jutuajamise lühidalt kokku.

"Eesti pruut on alati olnud tanuga, selle järgi tunneb ära abielunaise," rääkis moekunstnik Tanel Veenre Anu Saagimile.

Korvpalli Euroliigas kohtusid täna kaks Venemaa suurklubi, kui Moskva CSKA alistas 90:73 Moskva oblasti Himki.

Led Zeppelini peavad paljud rokkmuusika ajaloo tähtsaimaks bändiks. Võimalik, et see bänd poleks saanud nii võimsaks, kui neil poleks olnud nii silmapaistvat ja oma hoolealuste eest seisvat mänedžeri nagu Peter Grant.

Lauri Kadalipp Social Jazz’i (LKSJ) debüütplaat on hea vaibiga maitsekas album otsast lõpuni välja. «Feels Just Right» sisaldab värsket energiat ja toredat eksperimentaalset tonaalsust. Populistliku mainstream-džässi peale pole välja mindud.

Eile hommikul kella 8.40 paiku laekus hädaabinumbril teade, et jalgsi Rootsikülast Peipsi järvele läinud kalastajaga juhtus õnnetus. Nimelt oli noaga külmunud kalasööta tükeldama asunud Läti kodanik endale terariistaga mitme sentimeetrise haava jalga lõiganud.

Eesti jalgpallikoondis mängib laupäeval Jerevanis Armeeniaga. Peatreener Martin Reimil on kavas katsetada uut mänguplaani, mille kohta ta küll tänasel pressikonverentsil rohkem paljastada ei soovinud - kõik selgub mänguplatsil.

Tallinna Linnamuuseum on olnud otsekui Eesti mäluasutuste Okasroosike, veidi varju jäänud kaunitar, kes on olnud pikalt uinunud ja alles viimasel kümnendil silmad jälle lahti löönud. Muidugi, see on vaid lihtsustav kujund, millega püüda omaenda subjektiivset muljet, sest alates asutamisest 1937. aastal on muuseum teinud võimaluste piires oma sihipärast tööd: kogunud kõikvõimalikke esemeid, neid eksponeerinud, uurinud ja nende eest hoolitsenud.

«Puuingel» on luuletaja Ernst Enno mullu 80-aastaseks saanud tütretütre Elin Toona enam kui pool sajandit tagasi ilmunud debüütromaani pealkiri. Põgenikelaagreist ning vabrikusuitsuselt Põhja-Inglismaalt kudumismasina tagant pääsenud autor ise oli tollal juba tegev avangardsetes Londoni teatriringkondades.

Pean kommunismi kukutaja Henry Kissingeri teost «Maailmakord» (2014) selle kümnendi ajakohaseimaks tüvitekstiks. Lugeja saab hea stiilinäite ja teada, kuidas mõeldakse mujal maailmas, sest teksti on sisuliselt täiendanud ka Yale’i ja Oxfordi ülikoolide õpetajad. Teose sisu jaotub kaheks pooleks: kultuurilugu ja lähiajaloo maailmapoliitika tõlgendused. Peatükid 1–6 on tähtsamate kultuuride ladusalt loetav ülevaade, ning peatükid 7–9 kirjeldavad Ameerika Ühendriikide välispoliitikat ja maailmakorra saatust külma sõja ajal.

Poolas sündinud, aga suuremalt jaolt Ameerikas elanud jidišikeelne kirjanik Isaac Bashevis Singer on Nobeli preemia laureaat, kellelt on varemgi eesti keeles mitu teost ilmunud. Seekordne raamat on osalt autobiograafiline, kuna ka Singer kasvas raamatu peategelase Aaron Greidingeri kombel üles Varssavi juudi getos, hassiidi rabi vagas perekonnas, kus peeti kõiki vanu juudi kombeid aus koguni niivõrd, et peategelane võib öelda enda kohta, et ta «oli igas suhtes anakronism», rääkis surnud keeli ja järgis surevaid tavasid.