Kuraditosin on tuntud pahaendelise arvuna, ent miks tekitab inimestes õudu just reedele langev 13. kuupäev, nii et hirm selle ees on saanud lausa omaette nimetuse – paraskevidekatriafoobia? Tegu on folkloori, ajaloo ja vana hea ebausu sasipuntraga.
Numeroloog Kai Tamm meenutab, kuidas on läinud tema 13. kuupäevale sattunud reeded, ja mõtiskleb: „Minule on 13 ja reede küll alati hea päev olnud! Ühtegi paha sõna pole öelda. See on olnud kordaminekute päev.” Selgitus on numeroloogil varnast võtta: kes õnnetust pelgab, sellega see ka juhtub! Nii toob inimene ise endale õnnetused kaela. „Kõik sõltub sellest, mida inimene usub,” kinnitab Tamm. „Enda programmeerimisel on väga suur jõud!”
Statistika näitab, et 13. ja reedel ei ole õnnetused tõenäolisemad kui ükskõik millisel päeval, kirjutab Seattle Times. Ent pole saladus: sel kuupäeval on juhtunud koletuid õnnetusi.
„Miks ma küll nii rotti perekonda sündisin?“ küsib jalgpalli jumaldav 12aastane Rasmus* pisarsilmi oma emalt. Vutti saab ta küll mängida, aga mitte Eesti meistrivõistlustel. Lapse on ahastuse äärele lükanud varemgi tüliõunu sünnitanud noorte üleminekutasud.
Kohtu ette astus nelik, keda süüdistatakse mulluses topeltmõrvas Tallinna ööklubis Poseidon. Kohtulik uurimine on süüdistuse saanud neliku löönud kahte leeri: kaks neist eitavad mõrvasüüd, samas tunnistasid kaks kergemate etteheidetega pääsenud kohtualust end süüdi ja kahetsevad tehtut.
LÕBUSTUSTervise kultuurikeskuses kl 19.30 meestelauluõhtu. Mihkel Lüdigi nimeline Pärnu meeskoor ja solistid.
Pärnut teatakse kui suvepealinna, kuid see pole ainus tiitel, mida mereäärne linn vääriks. Kui 1950. aastate lõpus hakkas matkamine populaarsust koguma, ei osanud keegi arvata, et sellest võiks kujuneda nii suur osa Pärnu ajaloost. Niisiis sobiks Pärnul kanda matkalinna nimetustki.
Aasta alguses ennast üleöö Pärnu jalgpalliklubi naiskonna peatreeneri kohalt leidnud Anastassia Morkovkina võib väljaku ääres oma hoolealuseid emotsionaalselt ja häälekalt juhendada, kuid kihku ise platsile joosta tal enam ei ole.
JÄÄR (21. III – 19. IV)Nüüd õnnestub sul jõuda probleemi tuumani seoses jagatud vara, laenu, maksude ja pärandiga. Mida sa ka ei otsusta, on see sulle parim.
Töötaja-, peresõbralikkus, tööõnn – need jooned on seni omistatud moodsatele IT-firmadele. Siiski, aasta-aastalt on tervise edendamine, ühistunde loomine ja peredega arvestamine saanud ettevõtte tervikliku sisekliima alustalaks, mille poole pürivad paljud.
“Teeme ära!” talgute kirjapanek kogub hoogu, kesknädalaks oli Eesti peale kirjas 1214 kohta, neist 104 Pärnumaalt.
Sotsiaalministeeriumi korraldusel hooldekodusid kontrollimas käinud ametnikud pöörasid veebruaris Vändra tervisekeskusele teravdatud tähelepanu. Pärast visiiti etteheidetu tekitab 60 inimesele koduks oleva keskuse juhis Karin Kütis trotsi.
Haridus- ja teadusminister Mailis Reps tutvus hiljuti Lääneranna valla koolidega, sealhulgas kohtus Varbla koolis õpetajate ja õpilastega ning vastas Pärnu Postimehe küsimustele maakoolide tuleviku ja õpetajatöö väärtustamise kohta.
Pärnus Viiburi kaubahallis algas eile remont, mille käigus suurendatakse poe müügipinda 100 ruutmeetri võrra ja vahetatakse välja kassasüsteem, teatas kauplust rentiva AS Emily juhataja Virve Pichen.
Ühiskonnas on juba hea mitu aastat vahetatud mõtteid selle üle, kas siduda Eestiski teatud rikkumiste korral trahvid süüdlase sissetulekuga. Sellise trahvipoliitika pooldajad on veendunud, et sissetulekupõhised trahvid on mõjusamad: aitavad parandada inimeste õiguskuulekust ja muudavad lõppkokkuvõttes meie teed ja tänavad turvalisemaks.
Läinud suvel, näituse “Mees ja naine” ajal, pöördus minu poole Pärnu Esplanaadi 10 omaniku esindaja. Viisaka ja koostööalti mehena jagas ta oma muret läbi lillede: kuigi nad olid sõlminud uue kunsti muuseumiga (UKM) 2016. aasta detsembris üürilepingu ja linn maksab õigeks ajaks hoone kommunaalkulud, on neil kahtlus, kas UKM suudab üürilepingut tulevikus täita. Hiljem selgus lepingu oluline nüanss: algul on üüripinnad tasuta, kuid mingist hetkest on UKM võtnud endale kohustuse hakata maksma üsna kopsakat üüri ja leppetrahve.
Kas maapoisist võib saada lendur? Sellelaadse küsimuse esitab reporter Silvia Paluoja tänases intervjuus (lk 2) haridus- ja teadusminister Mailis Repsile. Pärimine peidab endas rohkemat kui mure Varbla koolilapse pärast: südamevalu maakoolide säilimise ja neis antava hariduse kvaliteedi pärast.
Ligemale 1300 pärnumaalasel, kelle elukoht piirdub praegu linna või valla nimega, tuleb sel aastal rahvastikuregistrisse märkida oma täpne aadress. Kui see jääb tegemata, ähvardab neid kooli- ja lasteaiakohast ilmajäämine.
Loe kuulutusi SIIT.
Pärnu uue kunsti muuseum avab homme kell 16 Esplanaadi 10s kaks suurt näitust ja täidab kõik esimese korruse saalid kunstiga. Väljapanekud peaksid avatuks jääma mai lõpuni. Kas ka nii läheb, muuseumi meeskond praegu veel ei tea.
Lugejani on jõudnud neljas raamat raamatusarjast Eesti Vabariigi 100. aastapäevaks. Avaraamat oli “Eesti riigi 100 aastat” kahes köites Mart Laarilt ja Toomas Hiiolt, järgnes “Eesti disaini ja reklaami 100 aastat” Karin Pauluselt ja “Eesti teatri 100 aastat” Madli Pestilt.
Kui uue kunsti muuseumi tegevuse jätkamiseks tuleb sobivad ruumid leida juba kevadel, võib muuseumi teise eestveetava suurprojekti Läänemere kunstisadama saatus selguda alles sügisel.
Kevadpühal, 1. mail avavad turismiettevõtjad maal taas ukse ja räägivad huvilistele, milliste tegevustega nad on kanna kinnitanud väljaspool linnu.
On avalik saladus, et Pärnus tegutseb kümneid, kui mitte sadu sõidujagajaid, kes pakuvad teenust sotsiaalmeedia gruppide kaudu, samal ajal mitte ühtegi maksu tasudes. Üldteada on seegi, et öisel ajal saab paljude selliste juhtide käest tellida märjukest. Viimaks on linna taksojuhtidel aga kops üle maksa läinud: nad on otsustanud koos sellise tegevuse vastu astuda.