Turu linn näib kujunevat romantiliste draamade keskkohaks. Vaevalt on veidi ununenud akadeemilisse perre kuuluvate mag Törnuddi ja naisüliõpilase Niinise poolt toimepandud mõrtsukatöö, kui Turus uuesti ärevust sünnitavad asjaolud, mis ähvardavad paljastada uue dramaatilise armuloo.
Viimasel ajal sotsiaalkonstruktivismi ümber miilanud sõnasõda on muuhulgas ilmsiks toonud, kui kandiliste kaigastega on valmis väitlusse astuma ka kõige kõrgemalt tituleeritud humanitaarid. Paraku kehtib see ka Rein Raua kirjutise «Sotsiaalsed konstruktsioonid ja poliitiline tegelikkus» (PM 28.04) kohta. Välisest soliidsusest hoolimata ei selgita Raua kirjutis eriti midagi, küll aga kummutab innukalt väiteid, mida pole esitatud.
Oleme näinud, kuidas riigijuhid on minevikus kasutanud üht halba kommet – sõita vastastest teerulliga üle. Nüüd oleme paraku tunnistajaks, kuidas Keskerakonda kuuluv majandus- ja taristuminister Kadri Simson surub kavalust kasutades tervele Eestile peale kohustuslikku tasuta maakondlikku ühistransporti. Kuigi inimesed vajavad midagi muud.
Hiinas ei ole ma viibinud juba väga kaua (pealegi Tiibet ja Hongkong nagunii arvesse ei lähe) ja nii sain mõningatest sealsetest progressiivsetest sammudest teada alles äsja.
Praegu oleme harjunud, et räägime üha enam uutest maitseelamustest, põnevatest roogadest ja toitumise tervislikkusest.
Mõne aja eest kerkis termin väga trendikaks sõnaks: piltliku väljendi või slängisõna kohta teatati, et tekkinud on uus termin. Enamasti oli tegemist lihtsalt tabava või muidu vaimuka sõnamänguga uue ilmingu kohta.
Karmid faktid – suur osa igati ägedaid eesti mehi ei meeldi naistele sellepärast, et nad käivad kohutavalt riides. Kas stiilipunktid on tõesti nii tähtsad? Paraku küll. Arter kogus Postimehe arvuka naiskollektiivi tähelepanekutest kokku moeämbrid, mida mõistlik mees vältida võiks.
Kristel Kuslapuu ülekeevat loomingulisust ja ainulaadseid vardateoseid on märgatud pea kõigis maailma moepealinnades. Kui mainida tema nime New Yorgis või Londonis, siis teatakse moeringkonnas kohe, kellest käib jutt. Ja nii mõnelegi on just see äge ja ekstravagantne kudumigeenius ainus, keda ta üldse Eestist teab. Kodumail, nii üllatav kui see pole, teatakse Kristelit vähem, kui põhjust oleks. Arter parandab selle vea.
On kaks võimalust: minna metsa ja tuua metsaköök koos esimese kevaderohelisega tuppa, või vastupidi, võtta priimus metsa kaasa ja nautida kulinaarseid rõõme seal. «Metsaköögi» raamatu autorid Hele-Mai Alamaa ja Merle Liivak eelistavad igal juhul viimast.
Sada inimest pingutavad keset suve ligi kolm ööpäeva ühtejutti, et teha kamba peale tulemus, millist keegi pole veel eales suutnud. Eesti vajab kiireid jalgu!
«Ei tea, kelle huvides küll tema luurab,» naljatame sõpradega, kui vaatame kevadpühade ajal Kuremäe vene ortodoksikloostri õues tõtt kõõrpilgul tulijaid seirava kõutsiga. Neid luurenalju koguneb pika nädalalõpu jooksul palju, Peipsi-äärne ala, kus teisel pool järve on vastas suur tundmatu või maailma süütus ise – sellest allpool –, laseb mustal huumoril lennata.
Miks Ivan Aivazovski tormise mere ja õhetava päikeseloojanguga maalid või pallaslaste looming köidavad inimesi rohkem kui kaasaegne kunst? Miks tundub vana klassika publikule mõistetavam ja hingelähedasem kui moodsad kunstivoolud? Kunstiajaloolased otsivad põhjust.
Et leida oma kaksikutele lapsehoidjat, asutas Diana Poudel kaheksa aasta eest portaali Pere24. Kui lapsed sirgusid suuremaks, asus Poudel täitma lünka piirkondlikus huvihariduses ja pani aluse Laagri roboringile. Selle aasta alguses valmis tal raamat «Turvaline internet. Digimaailma teejuht» – sest elu oli näidanud, et seda on hädasti vaja.
Emadusest jutustavaid filme ei ole just üleliia palju, ning need, mis on, on sageli üle vindi pööratud komöödiad või südantlõhestavad draamad, mille süžee tiirleb haige/röövitud lapse ümber. Emaduse igapäeva kontimurdvat raskust on raske ekraanil kujutada, kuid Jason Reitman on sellega oma värskes filmis «Tully» üle ootuste hästi hakkama saanud.
Juustukuningatel on nüüd Tallinna merevärava kandis ka kohvik, mille igas toidus on rohkem või vähem tunda juustu puudutust.
Elame ajastul, mil leidub lõputult põnevust, lärmi ja värvi – ent ikka on paljudel igav. Igav koolis, tööl, isiklikus elus. Esiteks: millest selline paradoks? Ja teiseks: kas igavus meid lõpuks tapabki?
Kümned tuhanded slovakid tulid reedel tänavatele, et nõuda ajakirjandusvabadust ja ennetähtaegseid üldvalimisi.
Aprilli lõpus toimunud üldkoosolekul valis Eesti Laskesuusatamise Föderatsioon uue juhatuse. Üheksaliikmeline juhtorgan astub ametisse neljaks aastaks. 4. mail toimunud juhatuse koosolekul valiti juhatuse esimeheks Fotoluks AS tegevjuht ja endine laskesuusataja Assar Jõepera.
Saaremaa võrkpallimeeskond alistas Eesti meistrivõistluste finaalseerias võõrsil Tartu Bigbanki 3:2 (25:23, 19:25, 14:25, 25:21, 15:8) ja viigistas seeria 1:1 peale.
Alates 1. maist kasutavad Pärnu linnaliinide bussid kütusena Eestis toodetud rohegaasi, teatas Keskkonnainvesteeringute Keskus (KIK).
Rahvusvaheline reitinguagentuur Fitch kinnitas Eesti pikaajalise riigireitingu senisel tasemel A+ ja jättis reitingu väljavaate positiivseks.
Ungari peaminister Viktor Orbán hoiatas reedel, et Budapest võib vetostada Euroopa Liidu järgmise seitsmeaastase eelarve kava, milles tahetakse siduda rahastus demokraatlike standardite järgimisega.
Astroloog Maria Angel ennustab kosmilisi taevakehi vaadeldes, milline saab olema uus päev. Vaata, mida tähed sulle lubavad!
USA föderaalkohtunik T.S. Ellis III kritiseeris reedel teravalt eriprokurör Robert Muelleri kriminaalasja president Donald Trumpi endise kampaaniajuhi Paul Manaforti suhtes ning arvas, et Mueller võis sellega seoses oma volitusi ületada.
Me oleme jõudnud uude geoloogilisse ajastusse, kinnitab aina suurem hulk erialateadlasi. Ligemale 11 000 aastat kestnud holotseen, planeedi senise ajaloo kõige stabiilsem periood nii geoloogiliselt kui ka klimaatiliselt, on läbi saanud ja selle asemele on tulnud antropotseen – heitlik ja hektiline Inimese ajastu.