Saarde seenefestival toimub viiendat sügist, tavakohaselt on Tihemetsa spordihoones seenenäitus, perenaised toovad sahvrist välja seene- ja muud hoidised, Pärnumaa kutsehariduskeskuse õpetaja Ingrid Ploom õpetab seenetoite valmistama ning isa-poega Mati ja Märt Kose lähenevad mükoloogilistele modellidele lähedalt ja loominguliselt.
Augustisse 1998 ehk aega 20 aastat tagasi mahtus üks üsnagi märkimisväärne sündmus. Nimelt avasid peaminister Mart Siimann, teede- ja sideminister Raivo Vare Munalaiu ja Kihnu sadama.
Meeli Pärna käsivarrele on igaveseks tätoveeritud ingliskeelne sõnum “Tantsin koos oma lastega päikese poole”. Tema tütre Ann-Marii Reivälja käele aga “Laske meil tantsida päikese käes, juustes looduslilled”.Kui keeruliste valikute eest võib silmapaistvalt tegus ja loominguline noor end ühel päeval leida, kuidas seljatada koolistress ja raskustest hoolimata oma unistustele truuks jääda, räägivad uue õppeaasta hakul tantsukooli WAF Dance juht Pärna ja tema abiturientidest kaksikud pojad Markus ja Mark Monak. Читать дальше...
Istanbul oma 21 miljoni elanikuga on tõeline suurlinn – suurim Euroopas (kuigi osaliselt ka Aasias) ja pindalalt ei mahuks see ära tervesse Harju maakondagi. Sealt võib leida kõike, mida hing ihaldab: euroopalikke kõrghooneid ja ostukeskusi, idamaist turumelu, nii antiikset kui ka lähiajalugu, linna lähedal Printsisaartel ka rohelusse uppuvat külaidülli ja rannaribasid. Eelkõige aga sooje, südamlikke, külalislahkeid ja suhtlemisalteid inimesi.
Usu või ära usu, kuid vähemalt viimased paarsada aastat on aabitsategijad pidanud tähtsaks seda, et lapsele lugema õppides igavus peale ei tükiks. Kuidas õppisid tähti meie esivanemad ja millistest aabitsatest ammutavad kirjatarkust praeguse aja lapsed?
„Õige viiner on traditsiooniliselt kujult ümar ja üsna lühike, pealt kergelt ülesuitsutatud helepruun, seest roosa ning mõnusalt lihaselise konsistentsi ja maheda maitsega vorst,“ võtab viineri olemuse lühidalt kokku HKScan Estonia tootearendus juht Sille Villem.
„Minu esimene vahetu kogemus raadiomajast pärineb 1948. aastast. Olin koolilaps ning mind kutsuti raadiomajja rääkima äsja kinno jõudnud Sergei Gerassimovi filmist „Noor kaardivägi“, mida kohustuslikus korras käidi klasside kaupa vaatamas. Raadiomajas, kus käis ehitus, võttis mind vastu toimetaja Heino Mits. Mul on nii selgelt meeles, et seljas oli tal sinine villane vest, millesse olid kootud valged põdrad. Mits viis mind ühte tuppa, kus istus Valdo Pant, tutvustas teda ja ütles, et Pant hakkab minuga vestlema. Читать дальше...
Hendrik Toompere juunioril (31) täitub täna esimene kuu uues ametis. Pisitütre Hermine ja -poja Karl Hendriku isa valiti märtsi lõpus Eesti Draamateatri kunstiliseks juhiks. Seega on ta praegu noorim juht ühes Eesti vanemas ja väärikamas teatris. Hendrik soovib teatris läbi viia värskenduskuuri, seda nii sisult kui ka vormilt. Kuivõrd teatri koosseisu vanem generatsioon selle kõigega kaasa tuleb, näitavad järgmised kolm aastat. Esialgu just nii pikaks ajaks on tal tööleping sõlmitud.
„Raadiomaja seltsielu käis kohvikus, millest võiks jutustada surmatunnini. Õhtuti oli kohvik maast laeni suitsu täis ja kihises nagu sipelgapesa. Aeti tööasju, räägiti elust, vahetati muljeid, jutustati anekdoote, peeti sünnipäevi, ripsutati silma ja veeti juusnoota. Kohvik sidus Raadiomaja tervikuks. Kohvikus käisid kõik: esinejad ja autorid, tehnikud ja administratsioon, näitlejad ja lavastajad, teadustajad ja reporterid,“ kirjutab raadio- ja teleajakirjanik Ene Hion raamatu „Südamete murdumise maja“ peatükis „Miljöö“.
Püüan järgida näitleja Margus Prangeli juhendussõnu: kurgulaulu esimese põhitehnikana tuleb õige hääle tegemiseks seada oma suu nii, nagu oleks seal kanamuna. Esimene häälitsus, mille ma pärast hoolikat kurgu sättimist õhinal valla lasen, ehmatab mind vakka – see kõlab nii hädise ja katkendlikuna. Hakkan läkastama ja kurdan juhendajale, et seda nüüd küll mingiks ülemheliks nimetada ei saa. „Las olla nii nagu on,“ lohutab Prangel. „Sina alustad sealt, kus parasjagu omadega oled.“
Araabia poolsaarel väljakaevamisi teinud Austraalia riikliku ülikooli arheoloog kinnitab oma värsket uuringut tutvustavas pressiteates, et püstine inimene (Homo erectus) võis välja surra loiduse ja laiskuse pärast. Teised teadlased vaidlevad sellele häälekalt vastu.
Maailmakuulus muinasjuttude uurija Isidor Levin ootas 78 aastat Eesti passi, kuid suri kuu aega tagasi seda saamata, kuigi selle nimel võitles isegi president Lennart Meri. Levini loo jutustab Jaanus Piirsalu.
Uku Masingu tunnistuseta poleks teda juba ammu elus, sest sakslastele piisanuks sellest, et ta on juut – ja olekski temaga olnud lõpetatud, meenutab Isidor Levin, kuidas Uku Masing koos abikaasa Ehaga tema elu päästis. Intervjuu on tehtud kaks aastat tagasi Isidor Levini kodus Hamburgis mitmel päeval, et anda vanale mehele aega puhata ja meelde tulnud emotsioonidest kosuda.
Tänavu veebruaris lasi palgamõrvar maha Slovakkia ajakirjaniku Ján Kuciaki, kes uuris rahvusvahelise meeskonna liikmena välismaa narkoärimeeste arvatavat rahapesu tema kodumaal. Ka ajakirjaniku surma järel jätkas uurimismeeskond tööd ning avastas uut infot kriminaalse jõugu ja nende töömeetodite kohta.
Tartu Ülikooli patofüsioloogia professoril Sulev Kõksil (47) on ette näidata mõnigi teene Eesti riigi ees, mille eest ta on muuhulgas pälvinud Valgetähe IV klassi teenetemärgi ning Eesti Vabariigi teaduspreemia. Miskipärast oli teadlasel Eestist lahkumisega nii kiire, et koostööpartnerid kuulsid sellest alles siis, kui mees ise oli juba teisel pool maakera.
Väga tore mõte, eks! Vabariigi president kolib veidi enam kui nädalaks Narva, patseerib rannapromenaadil. Küsib vastusattujate käest, kuidas läheb. Ja julgemad onud pärivad vastu, kuidas presidendil tervis, ning teevad komplimente.
Loe kuulutusi SIIT.
Eesti sisemajanduse kogutoodang (SKT) suurenes tänavu teises kvartalis 3,7 protsenti. Kasvu vedas eeskätt ehitus.
Logistikafirma GTS Rail kinnitas edu Hiina nn uue Siiditee äriprojektiga liitumisel, ehkki Venemaa Raudteed jättis poliitjonni tõttu kinnitamata septembris Eestisse oodatud ühe Hiina kaubarongi sõidugraafiku.