Новости за 17.10.2018

Kuna palju on juttu olnud vajadusest Eesti metsa väärindada, tahaksin esmalt klaarida ühe olulise valearusaama seoses kavandatava tselluloositehasega: Est-For ei väärinda metsa. Metsa väärindab ikka metsale iseloomulik elurikkus: valgeselg-kirjurähnist kopsusambliku ja mullaviljakuse kasvu tagava mullaelustikuni välja. 21. sajandi ökokatastroofi eelõhtul pole metsa tähtsaim väärtus kellelegi ebaeetilisel viisil raha toota või kõnealusel juhul olla äraraisatav paberimass.

Saarde vallavolikogu hääletab täna, kas toetada riigi eriplaneeringu ja mõjude, sealhulgas keskkonnamõjude strateegilise hindamise taotluse esitamist. Volikogu eelnõu otsuseprojekt on vormistatud üheselt toetuse andmisena. OÜ Est-Foril on jälle lootus uus.

Üheaegselt kalapüügiga käib saarel praegu elav ehitustegevus. Kolhoosi ehitusbrigaad rajab Ruhnus sadamat. Meeter-meetrilt kasvab suurtest raudkividest laotud sadama kaitsemüür. See on kahtlemata senini Ruhnu kõige suurem ja kapitaalsem ehitus. Peale selle on käsil rahvamaja ehitamine. Tammeokstest pärjad sarikatel räägivad sellest, et kalurid Arvo Põld, Juhan Sutt, Georg Laos ja Feodor Leas saavad peatselt uued eluhooned valmis.

Lihulast pärit 22aastane muusik Karmel Üksvärav, artistinimega Kar­mella, on küll püünel esinenud mudilasest saati, siiski võttis vanemaks saades võimust lavahirm. Ta otsustas ohjad haarata ja leidis probleemile lahenduse kinnisvaraärist.

Kümmekond aastat tagasi fototeekonna alguses tundus mulle pea kõik ümbritsev uus ja huvitav ning mõistagi tuli proovida seda jäädvustada.

Maakonna noortekogu korraldas küsitluse, uurimaks, mida arvavad noored siinsetest elutingimustest ja millest kõige enam puudust tunnevad. Tulemused osutavad üheselt, et igatsetakse paremaid õppimisvõimalusi oma kodukohas.

Kui kuurortlinna Pärnusse Läänemere riikide kunstisadama rajamise idee alles küpseb, siis Pärnu muusikafestivali vedava Järvide dünastia noorim liige Kristjan Järvi on samalaadse muusikasadama Läänemere äärde juba loonud. Seda ujuvsadamat ei ole ankurdatud ­ainult ühte linna, vaid see rändab mööda ilma.

Pärnus toimuvad Briti päevad, et tutvustada inglise keelt ja saareriigi kultuuri, sealhulgas Šoti tantsu ja kellaviietee traditsiooni.

Ülehomme kõlab Pärnu kontserdimajas metsasarvemuusika. Linnaorkestri ees soleerib sügisel muusikutega liitunud noor interpreet Mattias Vihmann, kes esitab maailma metsasarverepertuaari üht suuremat teost: Richard Straussi metsasarvekontserti nr 1.

Homme kell 17 esitleb Pärnu keskraamatukogu muusikaklubis oma plaati “Mu pill ­parmupill” ja jutustab ürgse instrumendi ajaloost pärimusmuusik Cätlin Mägi.

“Sõrmede kudumine on väga vahva, armusin ära,” ütles Häädemeeste muuseumis kohaliku kunstikäsitööseltsi Rääk asutajaid Malle Nikopensius, kes pühendas oma 100 sõrmiku näituse riigi 100 aasta juubelile ja märkis sellega endagi väärikat juubelit.

Eesti, Läti ja Leedu 100. aastapäeval ilmub kodumaal palju juubelile pühendatud raamatuid. Erakordne on see, kui mõni kolme riigi iseseisvuse taastamise eest peetud võitlusest kõnelev raamat näeb trükivalgust välismaal. Üks selliseid on Sirje Okas Ainso koostatud “The story of BATUN: Baltic appeal to the United Nations” (“BATUNi lugu: Balti apell Ühinenud Rahvastele”), mis ilmus tänavu Ameerika Ühendriikides.

Seekordne ELi riigi- ja valitsusjuhtide kohtumine Brüsselis algab täna õhtusöögiga, kus toidu kõrvale serveeritakse äärmiselt kahtlases seeditavuse astmes pala – lahutust Ühendkuningriigist.

Oktoobri algul kadunud Saudi Araabia päritolu ajakirjanik Jamal Khashoggi suri väidetavalt Istanbuli konsulaadis, kui ülekuulamine läks plaanitust teistmoodi. Arvatavasti oli ülekuulamise eesmärk sundida Khashoggit Saudi Araabiasse naasma.Väljaanne CNN teatas eile, et Ar-Riyad valmistab ette teadaannet, millega edastataks, et Khashoggi tapeti konsulaadis, kuid Saudi võimud ei olnud mõrvaga seotud. Avaldust ei väljastata aga enne, kui Türgiga jõutakse kokkuleppele, milline peaks olema järgneva kriminaaljuurdluse käik... Читать дальше...

Loe kuulutusi SIIT.