Kui juba vendade Grimmide muinasjutust tuntud Bremeni linna moosekandid olid veendunud, et just see on koht, kuhu nad peavad oma sammud seadma, ei tasuks ka teistel selles kahelda. See õdus kõik-mugavalt-käepärast linnake pakub nii seiklusi, hubaseid kohvikuid, maalilisi vaateid kui ka palju muud.
Füüsikutel on jumalikult kena, kuid saatanlikult intrigeeriv komme rääkida iseenesest lihtsaid asju nii keeruliseks ja isegi anekdootlikuks, et keegi teine (kui matemaatikud välja arvata) neist enam aru ei saa.
«Jäsemed paistavad välja madalatest haudadest kiriku juures nõlvakul. Pealuu ja selgroog lebavad maapinnal – ilmselt on koerad need hauast välja tirinud ning puhtaks lakkunud. Inimsäilmete vahel on laiali purustatud kirikuikoonid, mida kasutati tulutult enesekaitseks püsside ja nugade vastu.»
Jahedast kevadest hoolimata on käes paras aeg kasvuhoones tegutsemiseks. Kui selline majake aiast veel puudu, tasub võtta hetk ja süveneda sellesse, kuidas parim ehitis välja valida.
Eile kolm aastat tagasi. Riigikogu arutab parasjagu välismaalaste seaduse kooskõlla viimist põhiseadusega. Kõnepuldis on sots Andres Anvelt. Siis on aasta varem esimest korda riigikokku pääsenud EKRE liikme Henn Põlluaasa kord esitada küsimus.
Ettevõtja Indrek Neivelt tervitas sel nädalal uue panga sündi, kuigi see polnud ilmselt päris see, mis tal meelel oli, kui ta käis mõne aja eest välja idee, et Eestis võiks luua uue ja ühise panga. Üle kahekümne aasta tegutsenud Liisi järelmaksufirmast sündis skandinaavia päritolu nimega Holm Bank, mis kuulub täielikult Haapsalu ettevõtjale Arne Veskele (62).
Volodõmõr Zelenskõil (41) on aina reaalsem võimalus saada Ukraina presidendiks. Koomikul on ette näidata ka varasem kogemus selles rollis – ta kehastas presidenti telesarjas, mida vaatas pea pool Ukraina elanikest.
Niipea kui sel nädalal sai avalikuks president Kersti Kaljulaidi (49) otsus minna 18. aprillil Moskvasse, hakati visiidi ümber ja kohale laduma küsimärke, üks rasvasem kui teine: küll pole kohtumise sisust küllalt teada, küll olevat karta, et juhtub midagi alandavat – kuni selleni välja, et see ettevõtmine ise on kohatu.
Väidetav avaliku raha väärkasutamine Riia transpordifirmas viis eile selleni, et ametist vallandati Läti pealinna meer Nils Ušakovs, kes on firma üks aktsionär.
Wikileaksi asutajale Julian Assange’ile juba seitsmendat aastat varjupaika pakkuval Ecuadori saatkonnal Londonis on saanud tülikast austraallasest kõrini ning Wikileaksi kinnitusel kavatsetakse ta pärast mitmeid ähvardusi ja hoiatusi tänavale tõsta.
President Putini pressiesindaja Dmitri Peskov ütles, et jutuajamiselt Kersti Kaljulaidiga ei oodata ühtegi konkreetset tulemust.
Kui 2011. aastal Eesti Pangale uut presidenti otsiti, soovis võimulolev Reformierakond jätkata traditsiooni suruda sellele kohale oma inimene – Jürgen Ligi, kes oli siis rahandusminister. Eesti Panga tollane nõukogu esimees Jaan Männik oli aga Ardo Hanssoni poolt. Hääletamisel sai otsustavaks keskerakondlase Kalev Kallo hääl.
Meil on kriis. Nii tõdes president Kersi Kaljulaid paari päeva eest. Demokraatia veel toimib, kuid on väärtuste kriis. “Miks muidu tunneb suur osa inimesi kuu aega peale valimisi, nagu oleks ühiskonnas midagi katki tehtud ja kokku lepitud piirid justkui enam ei kehti?” esitas riigipea retoorilise küsimuse.
Pärnumaal elutsenud emailvesele ja kolmele noorukesele ilvesele kujunes 2009. aasta viimane päev kurvaks: nad jäid ette kütisalgale, kes karjale lõpu peale tegi. Videojäädvustust sellest jahist kasutati veel nädalapäevad tagasi, reklaamimaks välismaal siinset ilvesejahti, mis on mitu aastat keelatud olnud.
Kui mingil kummalisel viisil satuksid poliitikud taevasse, siis üleeile pidi üks 120-liikmeline seltskond pilvepiirilt piiluma, kuidas tuleb kokku Eesti parlament 100 aastat pärast neid. Riigikogu XIV koosseis on ametisse astunud ja kõigi kartuste kiuste sooviks, et nad oleksid 100 aastat varem kogunenud Asutava Kogu väärilised.
Lihtne küsimus, aga vastust leida polegi nii hõlpus, isegi kui asutuste veebilehti läbi kammida, eeskirju lugeda ja ametnikelt korduvalt otse küsida.
Pärast kolmepäevast pidutsemist Pärnus jõudis 9. polk meritsi 28. juulil 1919 Narva-Jõesuhu, kust liiguti esialgsetesse peatuskohtadesse Merikülla, Auveresse, Laagna ja Repniku mõisadesse. Alles 21. augustil koondus polk täies koosseisus Narva linna. Esialgu oli 1. diviisi ülemal kindralmajor Aleksander Tõnissonil polgust halb mulje ja ta ei pannud sellele suuri lootusi. Ohvitsere ja sõdureid see loomulikult solvas ja nad tahtsid tulevastes lahingutes näidata oma võimeid ja kummutada selline üldmulje.
Pärnu linn on pidevalt otsinud suveniire, mida külalised võiksid soetada mälestuseks Eesti suvepealinnas viibimisest. Vahel on jõutud lausa veidrusteni. Näiteks 2008. aastal võitis Pärnu suveniiri konkursi liivakott, mida sai jala külge kinnitada. Paraku pole kedagi sellise meenega ringi jalutamas näinud.
Maranal helendavad klaari sinitaeva taustal kasvuhoonete kuplid, igaühe alla mahub pool miljonit metsataime, mis mitme inimpõlve järel annavad vastu keskeltläbi 700 tihumeetrit puitu. Millises kodumaa kandis RMK Marana taimlas kasvujõu saanud harilikud männid, kuused ja arukased tarbepuuks sirguvad, oleneb riigimetsa majandajate tellimustest.
Peaaegu ainus Pärnu kirjanik, tädikultuuri vastu mässav ja igasugust ilutsemist vihkav luuleguru (:)kivisildnik möönab, et tema teoste lugemine võib olla eluohtlik.