Organist Ines Maidre eestvedamisel saab ülehomsest alguse tänavusuvine Pärnu XVII rahvusvaheline orelifestival. Orelisuvi kuulutatakse Eliisabeti kiriku võlvide all avatuks Tallinna Piiskopliku toomkoguduse ja Viimsi Püha Jaakobi koguduse lauljate ühendkoori ning organist Kersti Petermanniga.
Oma tundeid ja hingeseisundit püüavad kunstnikud tihti mõtestada ja tõlgendada loomeprotsessi kaudu, kompides meeleolu ja mälupilte kunstipäraste installatsioonidega vineeri, puidu, metalli, kristallide või luude kui materjali kaudu.
Enne kui rohi rinnuni ulatub, kondan sageli Pärnu jõe kallastel. Suvi toob jõeniitudele ja roostikesse elu. Peale veekohina pakatavad põõsasalud ja üha kõrgemaks sirguvad pillirooväljad häältest. Seal on end teiste seas sisse seadnud kõrkja-roolind, keda mul tuli kodukandis sel aastal veidi kauem oodata.
Mullu suve hakul vallandas Rääma põhikooli juht Elmo Joa kooli matemaatikaõpetaja ja ametiühingu usaldusisiku. Vaidlus vallandamise seaduslikkuse üle jõudis Pärnu maakohtusse, kus see sai kiire lõpu: sõlmiti kompromissleping ja vaidlusele tõmmati saladusloor.
Eesti lipu päeva kõrval oli eile Pärnu Ülejõe põhikoolis teinegi tähtis päev, sest kõrgustesse lennutati kooli tehnoloogiaringi esimene ilmavaatluspall, mille pardal peale kaamera ja mõõteriistade lipupäevale kohaselt rahvustrikoloor ja Pärnu linna lipp.
Christoph Huebner on aktiivne e-resident ja Eesti digiriigi saadik maailmas. Väga põhjaliku ja süsteemse inimesena uuris ta kaua e-residentsuse kõiki külgi ning otsustas, et see on kasulik nii talle kui ka teistele, kes sellega liituvad. Ta oli 15. mail Tallinnas üks ülemaailmse e-residentide ühingu asutajaid.
Eestis on asju, mis maailma oma suurusega hämmastavad. Üldlaulupidude ja üleilmsete koristustalgute kõrval ja kohal särab Eesti ka kui tunnustatud digiriik, mis elab paljude arvates juba tulevikus.
E-residentsus on programmina juba mitu aastat vana, kuid mõni on ikka veendunud, et sel vahval ja toredal hype’il, mis on meile tuntust toonud, ei ole tulevikus kohta.
Ameerika Ühendriikide presidendi Donald Trumpi võimuloleku ajal teevad Ühendriigid abordiseaduste karmistamise, LGBT kogukonna õiguste piiramise ja migratsiooni karmistamisega vähikäiku ning kõik peale valgete meeste on Ühendriikides muutunud vähemusteks, ütles Postimehele kirjanik ja ajakirjanik Masha Gessen.
Itaalia peaminister Giuseppe Conte nõudis üleeile õhtul, et mõlemad valitsusse kuuluvad parteid otsustaksid, kas nad tahavad endiselt valitsusse kuuluda või mitte. Sellega pöördus Conte eelkõige kahe asepeaministri poole, kes kogu võimuliidu moodustamisele järgnenud aasta kestel on kippunud Conte asemel ise valitsusjuhina esinema.
Detsembris kantsler Angela Merkeli asemel Kristlik-Demokraatlikku Liitu (CDU) juhtima asunud Annegret Kramp-Karrenbauer oli veendunud, et ühel päeval võtab ta Merkelilt üle ka kantsleriameti. Valitsuserakondade parteisisene võimuvõitlus ja Kramp-Karrenbaueriga seotud skandaal võivad selle unistuse aga purustada.
Siin elava ameeriklasena kohtun sageli välismaalastega, kes on kuulnud midagi e-valimistest, e-residentsusest või mõnest muust Eestiga seostatud e-st. Nad küsivad sageli kahtlevalt: «On nad seal tõesti nii tasemel?»Kuigi tavaliselt ei tasu uskuda kõike, mida kusagilt loed, pean tunnistama, et pilt, mille rahvusvaheline meedia on maalinud Eesti imelisest arengust maailma kõige kõvemaks digiriigiks, vastab tõele. Kahjuks ei ole nendes kajastustes tihti vaadatud kulisside taha – mis tegi tundmatust... Читать дальше...
Raha sihitu ja segasel arvutusel põhinev jagamine teadusele pole mitte kellelegi kasulik. Seetõttu on mul kolm valusat küsimust.
Eesti Energia teatas eile, et saastekvoodi hinna tõusu ja odava Vene elektri koguse suurenemise tõttu börsil ei piisa 450 töökoha koondamisest Narva Elektrijaamades, vaid sundpuhkusele tuleb saata ka ülejäänud 1300 töötajat. Ent hinnatõus ei ole uudis ning süsinikdioksiidi (CO2) heitele seadis Euroopa Liit piirnormi ehk kvoodi juba 14 aastat tagasi.
Advokaadid hakkasid riigiasutustele levitama peaprokurör Lavly Perlingut määrivat materjali ja käisid riigikogu õiguskomisjoni esimehe, keskerakondalse Jaanus Karilaiu kabinetis jutuajamisel. Karilaid keeldub avaldamast, kes lobitööd korraldab.
Kitsal teel on ummikuid ja seeläbi ka õhusaastet rohkem, nendivad teadlased.
Kui Eestil peaks reedesel hääletusel minema õnneks edestada Rumeenia kandidatuuri, valitakse meid aastateks 2020–2021 ÜRO julgeolekunõukogu ajutiseks liikmeks.
Transpordi eest vastutavad Eesti ja Vene ministrid arutavad sel nädalal Tallinn-Peterburi kiirrongi käimapanekut.