„Hoidke hobust! See tuleb teil hästi välja!“ kiidab näitleja Riho Kütsar kolleeg Hannes Kaljujärve, kes turtsakat hobust päitseidpidi kinni hoiab. Kütsar on pastor Adalbert Hugo Willigerode, Kaljujärv Johann Voldemar Jannsen. On Raadi suveteatri „Pidu tuli“ esietendus Raadi orus.
„Iga päev küsib keegi minult, miks ma siin elan. Oleksin nagu hull. Kuid ma ei ole hull – olen inimene, kes sündis Austraalias, on elanud 20 aastat Euroopas ning sellest kaheksa aastat Eestis. See maa on täpselt õige suurusega – mul on sõbrad, perekond ja töö. Saan elada ilma autota ning reisida ilusates kohtades. Kõik on siin super,“ ütleb Dan Renwick (38), kes korraldab TaDaa! festivali ja juhib Kalamajas olevat kultuuriklubi Heldeke!.
„Me oleme väga õnnelikud,“ ütlevad värsked abikaasad Saara ja Märt Pius (pildil) Kroonikale oma pulma kommenteerides. Just sellist pidu – koos lähedaste ja sõpradega Eesti soojas suves – olid nad soovinud ja selle nad ka said.
GUNNAR JA JAAK: Klõps tehtud 1980. aastal Sverdlovskis.
„Sellest valust ei saa vist kunagi üle, see on ja jääb, ainult et ta ei lõika enam nii teravalt,“ tunnistab Veera Tolli-Baskin (62). Enam kui neli kevadet tagasi kaotas ta armastatud abikaasa Eino Baskini, keda nägi esimest korda teatrilaval 18aastase tütarlapsena ja kellesse armus esimesest silmapilgust. Kahe päeva pärast on Baskini 90. sünniaastapäev. Veera suur soov avada sel päeval Tabasalu suvekodus Baskini tubamuuseum jooksis liiva. Ikka rahapuudusel. Aga Veera ei jäta jonni ja loodab teha muuseumi uksed lahti hiljemalt viie aasta pärast.
Millal võib muusikalavastuse või klassikakontserdi ajal aplodeerida? Eestis on raske aplausiga eksida, Itaalias on teised lood.
Täna 25 aastat tagasi jõudis kinolinale „Lõvikuningas“, millest kujunes kõigi aegade edukaim käsitsi joonistatud animafilm. Juulis aga näeme armastatud lugu uuel kujul: pealtnäha hüperrealistliku loodusfilmina. „On see mängufilm või animafilm? Mõlemat,“ võtab revolutsioonilise hübriidi olemuse kokku veebiväljaanne Vox.
Mis paneb inimesi pidevalt oma elukaaslast petma või eelistama kooselule kolme kohtingukaaslase vahel pendeldamist? Psühhoterapeut Hannes Kuhlbach selgitab, et niinimetatud saripetjad ei taha leppida igas kooselus ettetulevate raskete ja tüütute hetkedega, vaid keskenduvad ainult heale, naudingut pakkuvale. „Tihtipeale on süstikpartner just see, keda oodatakse ja igatsetakse, kes saabub ning toob kaasa rõõmu ja helluse. Kes ei tahaks olla selline õnnesaadik, oodatud külaline?“ arutleb Kuhlbach.
ORIGINAAL: Läti naljad ehk sušiburks (Kersti Eero)
Nagu digirevolutsioon on toonud meile uue kirjaoskuse, on tervislik trend toonud hamburgerile uue hingamise ning vahel ka uue vaimuka nime. Näiteks, kas olete kunagi kuulnud sušiburgerist või not dog' ist? Aga just neid võis proovida eelmisel nädalavahetusel kuuendat korda peetud Tallinna tänavatoidufestivalil.
„Kohti, kus viibides tekib vastupandamatu soov hetke jäädvustada, Eestis jagub,“ kinnitab Visit Estonia sotsiaalmeedia juht Shardee Rebas. Instagrami kasutajate jaoks nimetab ta Eestit suisa unistuste sihtkohaks.
Mikk Oad on lõpetanud Tallinna Ülikoolis digitehnoloogiate instituudi haridustehnoloogia magistriõppe. Kuna aga informaatikaõpetajaks pürgija saab ka teise magistrikraadi tasuta omandada, on Mikk tagasi ülikoolis.
Kui väga varajase ärkamise ja vähese magamise eest saaks autasu, oleks Rahklas asuva Liivamäe talu perenaisel Taimi Susil meistrimedal välja teenitud. Tööpäeval on ta ametis juba kaks tundi pärast südaööd. Hommikul üheksaks jõuab ta koju ning talitab kõik oma majapidamise linnud ja loomad.
Rakvere linnuses on külastajate meeleheaks aastaid peetud loomi, kes sümboliseerivad lahutamatut osa keskaja pärandist. Loomad elavad nii linnuse müüride kui ka Vallimäe küngaste vahel, kus neil on rohkelt ruumi ringi joosta.
Elu naljata pole elamist väärt. Ütlevad ju tuntud laulusõnadki, et igas töös leidub alati üks suhkrutükk, mis teeb pipratera magusaks. Uurisime eri elualade inimestelt, mida naljakat või vähemalt kummalist on nende töös ette tulnud. Järgnevalt väike valik kogutust.
Tehnika areneb aina kiiremas tempos ja kujundab jõudsalt meid ümbritsevat ruumi. Linnastumine on ummistanud kesklinnade sõiduteed, kuid autode vahel ja ümber näeb vuramas üha eriilmelisemaid kergliiklusvahendeid: mopeede ja mopeedautosid ning eri tüüpi rattaid, millele annavad hoogu kas elektrimootor, pedaalivad jalad või järjekordne tõuge. Tuleviku märk, kuid seaduslikus mõttes leiavad need muutused aset paralleelmaailmas.