Kärr, korr, vihmatrill
Vältimaks vihmase ilmaga pikka ringi, otsustasin lõigata läbi okaspuunoorendiku. Olen alati jälginud sel alal kõrguvat haavatüügast, mis veel mõni aasta tagasi enne sügistormi oli puu mõõtu. Ma loodan sel tüükal kord silmata vahti pidavat händkakku, kuid tol korral märkasin hoopiski üksikut tumedat laanekukke, kes niigi hallil päeval lasi kuuldavale kurbliku ja väga valju kutsehüüu. Mind märgates otsustas musträhniisand tuhiseda läbi uduvihma kõrvale tihedamasse metsatukka.