Новости за 14.09.2020

Füüsik Ago Samoson tunneb muret Rail Balticu ja rahvusvahelise transpordikorralduse pärast.

Kolumnist Andres Herkel kirjutab sellest, et revolutsioon Valgevenes on hiljaks jäänud.

Vanast Balti aadlist alalhoidlikumat polnud leida. Paruness, kes viina viskas ja värske abielunaisena meestega vallatles, muutis nad väga vihaseks.

Suure suve lõpumeetritel arutlesin mitmete asja sees olevate inimestega õpetaja rolli üle praeguses haridussüsteemis ja n-ö kaasavast haridusest. Vana koolmeistri Peep Leppiku sõnu kasutades peab ütlema, et pisuhänd on loodud. Ja see pisuhänd ei taha veel kuskile kaduda, sest temaga peab lõpmata palju tegelema. Nii on bürokraatia ette näinud ja teadupärast on süvariik oma hälvetega toimivam kui miski muu.

Öelda, et kool on klassiühiskond, on muidugi veidi provokatiivne, sest jah, ühelt poolt on kool muidugi klassiühiskond – seal jagatakse ju õpilased klassidesse sõna otseses mõttes –, teisalt on see sõna tähistanud ikka selliseid arusaamu, mille järgi üksikisikul on ühest klassist teise liikuda kui mitte võimatu, siis vähemasti väga raske. Seevastu on praeguses koolisüsteemis ühest klassist teise liikumine ainult (suhteliselt lühikese) aja küsimus.

Eriklassidesse jõudnud õpilased mõistsid tavaklassis õppides aru, et eakaaslastest lahutab neid õppeedukus ja teistsugune käitumine, kirjutavad Tallinna Ülikoolis hiljuti magistrikraadi kaitsnud Liis Soppe ning Tallinna Ülikooli haridusteaduste instituudi õppejõud Eliis Ait ja Riin Seema.

Üleilmset Ameerika unelmat on lisaks majanduskriisi äiksepilvedele hakanud varjutama teisedki tondid. Kapitalistliku õnnemütoloogia alusmüüre murendavad kliimasoojenemise kuumalained, soo-, rassi- ja meelsusrahutuste taifuunid, näljarände üleujutused ning rahvusluspuhangute trombid. Börsid paisuvad, aga reaalmajandus laguneb, maailm tundub uppuvat ja põlevat ühekorraga. Ainus muutumatu suurus on muutus, kuid selle suund on tajutavas tulevikus määramatu.

Eesti Autorite Ühingu (EAÜ) juulis valitud juhatuse esimees Vaiko Eplik räägib nii organisatsiooni tulevikuplaanidest kui ka muusikainimeste käekäigust maailmas, mida on muutnud nii digipööre kui ka koroonakriis.

Koroonakriis võiks diplomaatidel aidata lahti saada liigsest komakohtade tagaajamisest, leidis intervjuus Postimehele staažikas suursaadik ning kirjanik Jaak Jõerüüt, kes Harri Tiido lahkumissaaga taustal tõdes, et süsteemi seestpoolt nägijad ongi kõige õigemad selle parandamiseks.

Ameerika Ühendriikides baseeruv mõttekoda Social Progress Imperative (SPI) tuli välja uue, iga-aastase sotsiaalse arengu indeksiga. Selle põhjal on elukvaliteet Eestis eelmise aasta andmetega võrreldes paranenud.

Tammsaare pargis toimus pühapäeval aktsioon, kus kirjutati toetussõnu postkaartidele, et saata need edasi Valgevenes vahistatutele ja represseeritutele. «Valimiste päevast on möödas üks kuu – päev, mis jagas Valgevene nüüdisaegse ajaloo «enne ja pärast» seda. Arvudes oli see 31 päeva hirmu, 744 tundi ootamist, 2 678 400 sekundit täis lootust,» kirjutasid ürituse korraldajad

Rahandusminister Martin Helme ja siseminister Mart Helme ütlesid pühapäeval, et printsiip, mille järgi läheb SKTst kaks protsenti riigikaitsesse, pole riigi kaitsevõimele vajamineval määral mõju avaldanud. Kaks protsenti ei lähe Helmete sõnul asja ette, vaid bürokraatlikku rahmeldamisse. Martin Helme sõnul oleksid nemad valmis kaitsekulutuste määra SKTst tõstma kahest protsendist ka kõrgemale, aga seda juhul, kui see läheks kaitseinvesteeringuteks.

Karude arvukus on Eestis jõudsalt tõusnud ja ulatub ligi tuhande isendini, nende levik on suurim Kesk-Eestis. Keskkonnaagentuuri eluslooduse osakonna peaspetsialisti Peep Männili sõnul aga liiguvad karud elupaikade otsingul järjest enam ka lõuna poole: Põlva-, Võru- ja Valgamaale.

Hea lugeja! Postimehe kujundus on pisut muutunud. Ajaleht algab uudistega, jätkub välis- ja majandusuudistega ning juhtkirja leiad täpselt lehe keskelt. Sellele järgnevad ülejäänud arvamusküljed ja muud leherubriigid. Need muudatused võivad olla esialgu häirivad, nagu on ebameeldiv ka lemmikpoes kauba ümberpaigutamine riiulitel, ning seetõttu selgitan, miks me seda teeme.

OÜ Narva Gate tegi riigikogu kultuurikomisjonile ettepaneku lisada Kreenholmi ajaloolise ketrusvabriku muutmine kultuurikvartaliks riiklikult tähtsate kultuuriehitiste nimekirja. 15 miljonit eurot taotlevat projekti peaks spetsialistide meelest lahendama aga teisest otsast.

Euroopa Keskpanga (EKP) juhatuse liikmed esinesid möödunud nädalal mitme sõnavõtuga, mille eesmärk oli kutsuda esile euro kursi nõrgenemine või vähemalt pidurdada selle edasist tugevnemist. Peamine mureallikas on dollar, mis on alates märtsist odavnenud Euroopa ühisraha suhtes kümnendiku võrra.

Estonia klaverivabriku pikaaegne juht ja pianist Indrek Laul püüab hoida tasakaalu äri ja kunsti vahel. Kui aga tuleb teha valik emma-kumma kasuks, valib ta alati viimase. «Me ei aja ummisjalu kasumit taga, sest me ei suuda nagunii võistelda Aasia tootjate ja nende väikeste kuludega. Tavalisi klavereid on maailmas palju, meie tahame teha pille, millest igaüks on omaette kunstiteos!» räägib ta.

Vanasti noorte seas tuntud internetilehekülg Rate, kus sõpradega suhelda sai, on muutunud kohaks, kus keskealised mehed noortele naistele seltskonna ja seksi eest raha pakuvad. Proovisin eksperimendi raames ka ise Rate’is kätt, et teada saada, kas kuuldused raha pakkumisest vastavad tõele, ning kui jah, siis kuidas see täpselt käib.

TEATEREndlas kl 19 mõrvakomöödia “Hotell laibaga” (suures saalis), kl 19 stseenid kahest abielust “Me armastame ja ei tea midagi” (Küünis).