Eesti võrkpallimeistrivõistluste finaalseeria jätkus samast, kus pühapäeval pooleli jäi: Selver/Taltech lõi Tartu Bigbanki teist korda nokauti ning tartlaste peatreener Alar Rikberg pidi tõdema: „Nüüd tuleb hakata jäneseid kübarast välja tõmbama.“
Kolmapäev, 29. märts. Käimas on sõja 399. päev.
BC Kalev/Cramo tegi seda jälle! FIBA Europe Cupi poolfinaali avamängus pandi endast kordades suurema eelarvega Cholet Basket koduplatsil paika seisuga 80 : 73. Edasipääsu otsustab nädala pärast Prantsusmaal peetav korduskohtumine, mida Kalev alustab justkui seitsmepunktilisest eduseisust. Mitte kunagi varem pole ühelgi Eesti korvpalliklubil õnnestunud eurosarja finaalis mängida.
Astroloog Maria Angel ennustab kosmilisi taevakehi vaadeldes, milline saab olema uus päev. Vaata, mida tähed sulle lubavad!
Vatikani allikate sõnul hoitakse paavst Franciscust haiglas uuringuteks, pärast seda, kui tal tekkisid hingamisraskused.
Müstilistele ja vahel ka maistele teemadele pühendunud ajakirjaniku Sirje Presnali ja Õhtulehe veebi loovjuhi Anu Saagimi „Puuduta mind“ saate külaliseks on seekord kvantväljade praktik Katrin Kivi. „Kui üks häda tuleb ja sa jääd sinna kinni, siis ta lihtsalt hakkabki tõmbama häda sinna juurde. See on külgetõmbeseadus - saad seda mida sa sisaldad. Inimestel enamasti puudub õpetus või oskus kogeda asju läbi,“ on Katrin veendunud ja õpetab, kuidas ebameeldivat emotsiooni kogeda ainult 90 sekundit - olla selle sees... Читать дальше...
Bruce D. Perry on öelnud enda ja Oprah Winfrey kirjutatud raamatus „Mis sinuga juhtus?“, et meie maailm on suhtevaene. Elame keskkondades, kus kohtame vähem inimesi, ja isegi kui kellegagi kohtume ja suhtleme, ei kuula me üksteist ega ole päriselt kohal. Selline ühenduse puudumine muudab meid haavatavamaks.
„Arvan, et kindlasti meie vanemad mõjutavad meid. Nende mingisugused otsused, ellusuhtumised. See, kuidas nad suhtuvad sinusse, kuhupoole nad üritavad sind suunata – see kindlasti mõjutab,“ tunnistab Kati Murutari tütar Brigita Pruul (varem Murutar) Youtube'i videos.
Naine on hädas oma täiskasvanud pojaga, kes elab tema kulul juba aastaid. Kuigi poeg käib tööl, siis ei tee ta väljagi, kui ema palub abi arvete tasumisel. Ka ei näi täiskasvanud mehel olevat mingit plaani emast eraldi kolida.
„Eks ma väiksena tegin veidi pättuseid ka, aga teistel emadel on kindlasti olnud hullemaid peavalutekitajaid, kui mina oma emale olin. Minu pärast pole olnud vaja liiga palju muretseda,“ räägib äsja 33. sünnipäeva tähistanud maailmastaar NOËP ehk Andres Kõpper, et toetav ema Ülle on talle kullast kallim. Koos emaga käis NOËP ka elu esimesel presidendi vastuvõtul. Kus ometi kompu muusiku silmarõõmud peidus on?
Kolmapäeval hakkas Raplas tööle Eesti esimene robotapteek ehk iseteenindusautomaat. Kui lihtsalt roboti käest rohtu saab?
Hea ja ilus emakeel, eesti keel on meie rikkus ning selle eest tasub võidelda. Ent mitte loosungite ja suurte sõnadega, vaid õigel ajal vargsi tehtud tarkade otsustega. Need aga peaks algama kodust.
„Oli müstiline hetk. Ma astusin sünnitusmaja uksest välja ja ulatasin Sulle meie Poja. Just sel kevadisel hetkel hakkas langema lumehelbeid - olime vaid meie kolmekesi, eriline vaikus ja esimese kohtumise kordumatus,“ jagab lauljanna Sandra Nurmsalu oma Facebookis, et tema perre sündis viies laps.
Austraalia asjaarmastajast kullaotsija avastas nelja ja poole kilose kivikamaka, mis sisaldas kulda. Kogu kivis peituva kulla väärtus on umbes 240 000 Austraalia dollarit ehk umbes 148 000 eurot.
Nõukogude Liidu ohvriterohkeimaks sarimõrvariks peetakse kurikuulsat Andrei Tšikatilot ehk Rostovi Lihunikku, kes tappis enda sõnul 56 inimest. Ent temaga umbes samal ajal tegutses suure kommunistliku riigi avarustes ka teine, ent tunduvalt vähemtuntud sarimõrvar. Lombakaks Lurjuseks ja Kepiga Mõrtsukaks nimetatud Sergei Kašintsev väitis, et tema hingele jäi lausa 59 mõrva.
Alesja Penkina oma ülitundliku nahaga ravimitest abi ei saanud ja pidi paljut muud katsetama, leidmaks viisi, kuidas haigus kontrolli all hoida.
Eesti jõutõstmise grand old man Margus Silbaum on heas mõttes müstiline mees, kelle tulemused teeb väga eriliseks fakt, et ta on reuma kiuste säravalt esinenud.
Miks kaitsepolitsei oma endise asedirektori Eerik Heldna peale nii pahane on, et talle ja politsei tippjuhtkonnale eripensioni skeemitamise pärast kriminaalasja püsti pani? Loo tagamaad on luuremaailmale kohaste kiirete ja äkiliste kurvidega.
Miks kaitsepolitsei oma endise asedirektori Eerik Heldna peale nii pahane on, et talle ja politsei tippjuhtkonnale eripensioni skeemitamise pärast kriminaalasja püsti pani? Loo tagamaad on luuremaailmale kohaste kiirete ja äkiliste kurvidega.
„Eks ma väiksena tegin veidi pättuseid ka, aga teistel emadel on kindlasti olnud hullemaid peavalutekitajaid, kui mina oma emale olin. Minu pärast pole olnud vaja liiga palju muretseda,“ räägib äsja 33. sünnipäeva tähistanud maailmastaar NOËP ehk Andres Kõpper, et toetav ema Ülle on talle kullast kallim. Koos emaga käis NOËP ka elu esimesel presidendi vastuvõtul. Kus ometi kompu muusiku silmarõõmud peidus on?
Mida teha, kui kärpekrokodillid külastavad alumisi korrruseid? Nende eest pole kaitstud ka Vanakurat ise!
18 läänivalitsust Rootsis said kolmapäeva hommikul kummalise, pulbriga täidetud ümbriku. See tähendab, et kahtlase saadetise said peaaegu kõik läänivalitsused, mida Rootsis on kokku 21.
Tanel Toomi uues maailmalõpuhõngulises ulmefilmis „Viimane vahipost“ mainib tuntud näitleja mitmel korral Eesti mööblitootjat Borgi ja Marti, kes olevat pärit Eestist. Õhtuleht uuris, kellega on tegu ja kuidas selline reklaam ettevõttele mõjunud on. „Eestlase äratundmine Hollywoodi staariga filmis tundus väga mõnus huumor,“ kommenteerib ettevõtte Borg asutaja Mart Jõhvikas, kellest filmis räägitaksegi.
Eksamiperioodi lähenedes valdab eesti keele õpetajaid ebakindlus: kas lähtuda õigekirja õpetamisel ja hindamisel üksnes õigekeelsussõnaraamatust või arvestada ka veebipõhise sõnastikuga, kus reeglid pidevalt lõdvenevad. „Me ei saa internetis levinud vigu kohe keelekorpustesse kirjutada!“ pahandab emakeeleõpetajate selts.
Eksamiperioodi lähenedes valdab eesti keele õpetajaid ebakindlus: kas lähtuda õigekirja õpetamisel ja hindamisel üksnes õigekeelsussõnaraamatust või arvestada ka veebipõhise sõnastikuga, kus reeglid pidevalt lõdvenevad. „Me ei saa internetis levinud vigu kohe keelekorpustesse kirjutada!“ pahandab emakeeleõpetajate selts.