„Mu naine on mulle olnud alati ABIKAASAKS, nagu seda iseloomustab meie hea ja tabav eesti sõna.“
Kui näitleja ja loodusteadlane Albert Üksip lavastas 1923. aastal Estonia teatris Gogoli „Revidenti“, aitas Ants Lauter teda osade jaotamisel ja soovitas allohvitseri naise ossa noorukest näitlejannat Albina Kausit: „Ta on alles noor, aga väga andekas, pange teda tähele!“ Üksip panigi tähele ja imestas veel aastaid hiljem – kes võis küll aimata, et kuue aasta pärast saab temast mu abikaasa! Ei osanud tookord kumbki neist sedagi ette näha, et nad saavad noore abielupaarina pärast kolleegi surma üleöö kasuvanemateks. Читать дальше...